”Ma otsustasin sekretäri vallandada,” ütleb direktor. ”Miks?” pärib sõber. ”Kuula. Hiljuti, päev enne minu juubelit kohtasin tänaval minu sekretäri, kes kandis kahte rasket kotti. Pakkusin ennast abiks ja kandsin kompsud tema koju. Tema aga palus mind jääda tassikesele kohvile.” ”See on ju tore.!” ”Kuula edasi. Ta läks elutuppa ja ütles, et ma tuleksin sinna siis, kui ta mind hüüab.” ”No see on ju suurepärane!” ”Mõne minuti pärast ta hüüdis ja ma läksin. Toas istusid laua ümber minu alluvad.” ”Vahva üllatus!” ”Ei ütleks. Ma usun, et sa kujutad ette, et ma läksin sinna alasti.”
