Politseiinspektor palub autojuhil torusse puhuda.
Mees puhub, toru läheb roheliseks.
"Ma ei ole purjus," väidab autojuht, "uskuge mind! Las minu naine proovib ka puhuda!"
Toru läheb uuesti roheliseks.
"Jumal hoidku, las minu kolmeaastane poeg puhub ka, siis te veendute, et aparaat on rikkis!"
Poeg puhub, katseklaas läheb jälle roheliseks.
Politseinik vabandab, annab au ja laseb perekonnal edasi sõita.
Mees ütleb naisele:
"Ma ju ütlesin sulle, et sada grammi ei tee poisile paha..."
Hajameelse olekuga blondiin kõnnib tänaval. Muidu oleks nagu kõik korras, aga millegi pärast on ta hele pluus eest lahti nööbitud ja peibutavalt paistab imeilus rind. Politseiinspektor Kukumägi, kes seisab tänavanurgal, juhib aga blondiini tähelepanu sellele, et linnas ei oleks nagu kombekas poolalasti käia. Blondiin jääb seisma, vaatab politseiinspektorit, vaatab siis oma avatud pluusile ja karjatab: Issand! Ma jätsin vist oma beebi autobussi.
