Hulle viiakse lennukiga ühest linnast teise. Kui lõunasöögi aeg kätte jõuab, annavad sanitarid igale hullule pudel kefiiri ja pätsi saia ning lähevad ise piloodikabiini. Kui nad tagasi tulevad, onkõik hullud peale ühe kadunud.
“Kus ülejäänud on?” küsivad nad.
“Läksid pudeleid viima.”
“Aga miks sina ei läinud?”
“Ega ma hull ole! Täna on ju pühapäev, aga pühapäeval klaastaarat vastu ei võeta.”
Mees ja naine on olnud abielus juba 40 aastat.
Kui nad kunagi kohtusid, pani mees voodi alla ühe kasti ja keelas naisel sinna sisse piiluda.
Kogu abieluaja pidaski naine lubadust.
Siiski sai nende 40.pulmaaastapäeval uudishimu naisest võitu ja ta kergitas kastikaant.
Kastis oli kolm tühja õllepudelit ja tuhandeid euroseid münte.
Naine pani kasti uuesti kinni ja lükkas voodi alla tagasi.
Nüüd teadis ta, mis on kastis, kuid ei saanud aru nende asjade tähendusest.
Samal õhtul tähistasid nad oma abielu aastapäeva.
Pärast õhtusööki tunnistas naine, et oli kasti sisse kiiganud ja päris kasti sisu kohta aru.
Mees mõtles hetke ja vastas: “Pärast kõiki neid imelisi abieluaastaid väärid sa tõesti kuulda tõde: iga kord, kui ma murdsin sulle truudust, panin kasti tühja õllepudeli, et see meenutaks mulle pidevalt, et ma enam kunagi niimoodi ei teeks…”
Naine oli mehe ülestunnistusest šokeeritud, kuid vastas: “Loomulikult olen ma pettunud ja kurb, aga teisalt, eks kõik need kiusatused tegid oma töö…Ja pealegi, need kolm korda pole ju pikkade aastate peale palju…”
Nad kallistasid ja sõlmisid sealsamas rahu.
Natukese aja pärast päris naine mehelt pudelite kõrval olnud raha kohta.
“Kui kast täis sai, viisin pudelid taarapunkti…” vastas mees ausalt.
