Rühm jalaväelasi on kõrbes, eesotsas nende vapra leitnandiga. Nälg ja janu on vaevanud mehi mitu päeva ja kõrbes on 40 kraadi kuuma. Järsku, juba lootust kaotades, märkab leitnant kitsekarja. Varjates enda suurt õnne, juhatab ta oma mehed kangelaslikult kitsede juurde ning annab juhised: “Pange kitse nisa suhu ja imege!” Nii ka rühm teeb. Pärast rühma elu päästmist otsustab rühm leitnandile endale kõige vägevama kitse leida. Leitnant imeb, loputas suu ja ütleb vihaselt sülitades: “Anna nendele võit, anna nendele elu, kuid nad ikka jätavad sulle soku!”
