Tulin ära Tallinnasse. Jalutasin mööda Viru tänavat ja sõin plombiirjäätist. Sain sõpradega kokku.
"Noh?" küsisin.
"Mul on punane auto," rääkis Martin. "Sel kevadel ostsin, sest vanal hakkas sumps plärisema ja mõtlesin, et mis ma ikka jändan, liisin parem uue."
Võidukas naeratus levis üle ta näo ja jäi pidama alles ta kõrvade juures.
"Aga minu laps sai matemaatika olümpiaadil teise koha," teatas Marko. "Öeldi, et väga andekas, lausa geenius. Arvati, et tulevikus saab tast kindlasti mõni kuulus mees."
"A' sul?" küsisid nad.
Kehitasin õlgu. "Midagi nagu erilist..."
"Eh... ikka samasugune, nagu kooli ajal," kuulsin neid omavahel eemaldudes rääkimas. "Ikka samasugune kõõm..."
