Puhh ja Notsu kõnnivad mööda metsa.
Äkki leiab Puhh õhupalli ja käsib Notsul see täis puhuda.
Notsu siis puhub ja puhub, kuni küsib Puhhi käest kas juba aitab.
Puhh aga vastu, et puhu veel ja nii mitu korda järjest.
Ühekorraga läheb pall lõhki nii, et Notsul on suu kõrvuni lõhki.
Puhh vaatab notsut mõtliku pilguga ja ütleb siis:
"Sinul Notsu on naljakas küll, aga minul on nüüd kõrvad lukus."
Olnud Notsul tore kollane õhupall. Selline suur ja hästi ümar, täpselt nagu kakuke. Ainult süüa ei kõlvanud. Maisenud nagu talk. Kõht valutanud tal veel mitu päeva takkajärgi.
