Marie läheb küree juurde ja ütleb: ”Püha isa! Ma tegin pattu! Ma olin Renega metsas.” ”Ai, ai,” ütleb küree, ”väga armas. Te seal nähtavasti suudlesite?” ”Ei!” ”Tähendab, te kallistasite?” ”Ei.” ”Kuidas nii? Ta ei andnud oma kätele vaba voli?” ”Ei, püha isa. Ta ei teinud midagi niisugust, millest te räägite. Ta tegi mulle lihtsalt lapse ja kõik.”
“Püha isa! Mulle tundub, et ma elan väga vooruslikult – ma ei joo, ei suitseta, ei vaata naisi.
Igal õhtul lähen magama kell kümme, tõusen kell kuus. Pühapäeviti käin kirikus.”
“Kardan, mu poeg, et kõik muutub, kui sa vanglast väljud!”
