Reisi juttustus 27

1 · Postitatud: 2007-12-19 16:32:00 Teema: Reisi juttustus 27

Reisi juttustus 27
Kõiketõotav teekond Kiievisse - Kõikide võimaluste linna

On imeilus detsembrikuu 2003 aasta.

Niisiis, millest ma alustan ? Okei välja mõtlesin... Algas see kõik sellest, kui mõtlesime sõbrannaga, et võiks kuhugi puhkama minna ja kuna Rimis oli just mingi kampaania, et saad umbes 700.- AirBaltic-uga (odavlennufirma) erinevatesse kohtadesse sõita. Meie muidugi langesime kohe reklaami ohvritteks ning otsustasime, et ostame selle ära ja lähme puhkama, kuhu seda me veel sellel hetkel ei teadnud, aga kuna sihtkohta oli võimalik internetist valida, siis otsustasime, et valime sihtkoha paari päeva jooksul... kuna valikust kõige eksootilisem tundus Kiiev, siis valisime selle. Alguses tahtsime minna Bakkuu-sse, aga kuna sinna sai selle e-pilet-iga alles alates märtsist, siis tuli see mõte varna riputada ja kunagi hiljem ehk ka teoks teha.

Niisiis, reisi ettevalmistused algasid 7.dets, kui pakkisime kotid ja tõime hommikul töö juurde, et ei peaks hiljem tassima hakkama, ööbisime me nimelt Tallinnas, kust me siis ka hommikul startima pidime. Ahjaa, unustasin mainimata, et reisi kestvuseks määrasime 8.dets - 16.dets.

Enne reisi tuli muretseda ka veidikene kohalikku valuutat, milleks olid siis uahhid ehk krivnad. Raha vahetasime Rocca Al Mare kaubanduskeskuse Davidis (see oli üks vähestest, mis nii hilja veel lahti oli). Kohalikku raha, ehk siis uahhe ehk krivnasid vahetasime kokku umbes 30000 krooni eest, ehk siis 15000 krivnat, kuna majutuse peale arvestasime umbes 3000 krivnat ja kohapeal elamiseks kahepeale 12000 krivnat. Ettevalmistused tehtud läksime reisikaaslase ema poole, sõime kõhud täis ja üsna varsti heitsime ka magama.

Hommikune äratus oli omaette väljakutse, kuna pidime ärkama 4:45, et õigeks ajaks bussi peale jõuda. Kuidagimoodi saime kargu alla, sõime kõhu täis ning reisikaaslane helistas taksofirmadesse (mis oli kah omaette väljakutse, kuna enamus taksofirmasid teatasid, et neil ei ole vabu taksosid ning mõtlesid samal ajal, et kas me oleme lolliks läinud, et nii vara kuhukile koplisse taksot tahame), et jõuda 6:10 Riiga minevale bussile. Õnneks saime peale pikka üritamist lõpuks Krooni takso kohale tellitud ning saime sellega ka üsna odavalt bussijaama (88.-) ning astusime rõõmsalt Riia bussi peale ning magasime mõnusalt (vähemalt mina magasin) kuni Läti piirini, kus bussirahvalt dokumente küsiti.

Kui lõpuks Riia bussijaama jõudsime, siis istusime ümber teise bussi peale jalustasime sõitmist lennujaama, kus oli umbes 4 h mõttetut passimist, kuna lennujaama jõudsime me umbes 11:00, aga lennuk väljus alles 15:45, kui ma õigesti mäletan (kuna ma olen looder, siis ma ei viitsi teise toa otsa minna ja järele vaadata).
Kui lõpuks see piinarikkas passimine lennujaamas oli läbi saanud ning lennuki peale pärast mitmekordset kontrolli saime, siis olime üsna õnnelikud, eriti veel Linzy, kes sõitsin lennukiga esimest korda - eelnevalt oli kõik reisimised kas bussi, auto või laevaga teinud.

Tegelikult ta lootsin lennukisõidust midagi enamat, aga sai ainult selle, et kõrvad läksid hirmus lukku ning ilm oli kah suhteliselt pilvine, seega eriti maaltoimuvat ei näinudki, kui välja arvata see väike lõik, mil me õhku tõusime ja esimeste pilvedeni jõudsime. Siinkohal tuleb mainida seda, et tegelikult olid ka pilved päris ilusad ja tundusid esmasel ja ka hilisemal vaatusel nagu ilmatu suured vatikuhjad, kus peal saab hüpata ja karata ning vajadusel ka peitust mängida või hundiratast visata. Sain pilvedest ka mõned korralikud pildid, aga kahjuks ei saanud kaua pildistada, kuna hakkas pimedaks kiskuma. Ülejäänud lennureisi sisustasin ma magamisega ning unenägude vaatamisega, kui seda tegevuseks saab nimetada.

Kiievis

8.dets 2007

17:10 maandusime Kiievis, astusime uhkel ja paljutõotaval sammul lennukist välja ning olime valmis Kiievit avastama minema, ennem tuli aga täita mingisugune Immigration Card vms.. ning alles seejärel sai lennujaama territooriumilt väljuda - diskrimineerimine, kas pole ? Kiievi lennujaam ise ei olnud midagi erilist ja lennujaama ümbrus oli kah suhteliselt selline, mis ootused ja lootused madalamale pulgale viis.
Igatahes oli meil vaja lennujaamast saada Hostel ”Kiiev”-isse, mis asus aadressil Artema 52-A (hea oli, et meil aadress kirja oli pandud). Samal ajal, kui me lennujaamas uurisime Kiievi kaarti astus meie juurde üks ukrainlane (meessoost) ja seletas midagi vene keeles (Linzy venekeelt ei oska, seega ta midagi aru ei saanud ja tatundsin ennast veidikene nagu must lammas... õnneks sain mina aru ) ning küsis, et kuhu me saada tahame või mida otsime. Vastasime (tegelikult olin Linzy vait, kui sukk), et on vaja saada hostel Kiievisse, mille peale onklikene teatas, et on nõus meid 150 krivna (u. 300.-) eest sinna ära viskama. Mõeldud tehtud istusime auto peale ja sõit võis alata, pool teed seletas ta meile vaatamisväärsustest ja rääkis Kiievist üldiselt ning kõige tipuks viis meid lõpuks valesse kohta ehk hotell Kiievi juurde, aga meie tahtsime saada hostel Kiievisse, sinna oli ta meid nõus sõidutama veel 70 krivna eest, seega mis meil muud üle jäi kui lasta ennast kohale viia ning rasket rahakukrut veidikene kergemaks muuta, kuna linna me ei tundnud ja üsna pimedaks hakkas kah juba minema (mitte, et ma pimedat kardaks, aga siiski). Muideks unustasin mainimata, et lennujaam on Kiievi linna piirist umbes 20 km kaugusel ja kesklinnast umbes 30 km kaugusel, seega oli sinna üsna pikk maa ja jala ei oleks seda maad me mitte mingil juhul läbi suutnud käia, arvestades seda, et meil olid päris pirakad kotid kaasas ja lennureisist ja lennujaamas passimisest oli kah suhteliselt siiber, sestap otsustasime me investeerida tulevikku ja lasime ennast mugavas ja soojas autos kohale sõidutada.

Hostelis anti meile tuba, kuni 10.detsembrini (vaja oli meil kuni 16-ndani), kuna tädikene ei olnud päris kindel, kas tal peale seda vaba tube on, protsent, et ei ole oli küll tema kahe näpu vahe suurune, aga siiski. 2 öö eest maksime esialgu 240 krivnat 2 peale ning saime tuppa koos ühe ameeriklasega, kes on Kiievis mingis rahvusvahelises koolis õpetaja. 2500 krivnat panime kõrvale, kuna ka järgnevate ööde eest ning lennujaama sõidu eest on vaja maksta. 14000 krivnat võtsime mõlemad kulutamiseks.

Nagu me esimesel päeval juba avastasime on siin hinnad kohati odavamad ja kohati samal tasemel Eesti omadega (enamasti siiski odavamad), näiteks suitsupakk maksab siin 1 krivnat kuni 7 krivnat, 1 krivnaga saab mingisuguse priimataolise (meil nimetatakse seda põhuks) suitsupaki kätte, L&M maksab siin näiteks 2.80 krivnat, osades kohtades ka 2.90,. Suitsuhindu nähes ostsustasin ma kohe, et võtan siit terve bloki kaasa (blokihind on 28 krivnat) või isegi mitu, kui vaid teada saan, kui palju suitsu ja alkoholi tohib üle piiri viia. Õlu maksab siin 2.50 - 7 krivnat, olenevalt margist ning Mac-eine MacDonald`sis maksab näiteks 18.90 krivnat (veidi alla 40 krooni), Eestis maksab see üle 50 krooni. Metroo/bussi/trammi/trolli piletid on 50 kopikat (0,5 krivnat ehk u.1 kroon). Kohalik mingisugune riisiviin 0,7L maksis 19 krivnat. Tänavapeal putkades maksab kohvi 1 - 2 krivnat ning Hot Dog 3 krivnat. Kohalikult turult sain ma megalahedad püksid 50 krivnaga ning korralikud joped olid seal veidikene üle 200 krivna.

Veidikene vahemärkusi...

Tegelikult on Kiiev meeletult mitmekülgne ja huvitav linn, sellesmõttes, et kesklinn on siin meeletult ilus ja on uhked ehitised ja poed, aga kui metrooga sõidad äärelinna, siis on suhteliselt selline nagu Tallinnas Balti jaamas, ainult, et turupiirkonda ja kõike muud on kordades rohkem, kui Balti jaamas.

Kiievi liiklusest ma parem üldse ei räägi... või tegelt räägin ikka... nimelt võib tänavatel sõitmas näha nii sigauhkeid Merzedeseid, kui ka Ladasid, Moškvitse ning vanu žapakaid, bussid on enamjaolt sellised nagu meil 10 aastat tagasi. Linnaliinibussid on ka võrdlemisi väiksed, võrreldes Eesti omadega, see-eest aga trollid on umbes samasugused nagu Eestis, kohati isegi sama uued.
Kiievis on üsna raske ka jänest sõita, sest nii bussis, kui ka trollis on olemas spetsiaalne tädikene (võibolla ka onukene, aga siiani olen ainult tädikesi näinud), kes pileteid müüb, Eestis näiteks sellist asja ei ole. Metroos on nii, et 50 kopika eest antakse sulle mingisugune väiksema žetooni moodi asjandus, mille pead enne väravast läbiminekut sisse panema, et läbi saada.
Metroo-rong ise on muidu üsna selline kilisev-kolisev, aga selle eest sõidab kuskil 80 - 90 km/h kiirusega kah. Metroo läheb umbes 200 meetrit maa alla umbes samasuguse trepiga nagu Viru keskuses vms kohtades on, sellised kuhu astud peale ja see viib sind ise alla/ülesse. See vaatepilt sealt trepilt on igatahes vägev.

Rahvast on meid sõidutanud taksojuhi jutu järgi umbes 3 miljonit (need kes on siia registreeritud), pluss veel hulgaliselt elamisloata Kiievis elavaid inimesi, ehk siis kokku umbes 4 miljonit või veidikene üle selle. Kiievi tänavad on rahvast suhteliselt täis.

Mainiks ära ka selle, et Kiievis on hästi palju pankasid ja notareid... ma ei tea miks see nii on, aga igatahes peatänaval Artema nägime me umbes 10. erinevat pangakontorit ja hunnikus notarikontoreid, samas ei ole see midagi imestusväärset, kui arvestada, et Tallinnas on kokku 11 erinevat panka ning elanikke umbes 400 000, Kiievis seevastu aga 4 miljonit elanikku. Kui nüüd matemaatika appi võtta, siis selle valemi järgi peaks Tallinna kvoodi järgi olema Kiievis 110 erinevat panka.

9.dets

Ärkasime hommikul veidikene peale 12:00, tegime ennast korda ja läksime linna peale, kaasas raha ja fotokas. Esmalt otsisime mõnda korralikku supermarketit, sellist nagu Tallinnas näiteks Rimi, Prisma või Selver on, aga tee või tina, mida ei ole, seda ei ole... vähemalt meie ei leidnud, ei kesklinnast, ega ka sealt äärelinnaosast, kus me metrooga käisime. Tuiasime siis veidikene niisama mööda turge ning vaatasime hindu ja mina ostsin endale ka püksid ning ühe Hot Dog-i. Lõpuks me midagi Säästumarketi sarnast isegi leidsime, see oli küll üsna väiksevõitu, aga kuidagi rahuldas me vajadused. Kaubavalik oli üsna selline keskmine, aga siiski rahuldav, kiirnuudlid maksavad siin 50 kopikat või veidikene üle selle, vorst ja muu selline on umbes samal tasemel meie hindadega, alkohol, niipalju kui seal seda oli maksis kah üsna vähe ning üldine hinnatase oli üsna palju madalam, kui Eestis. Ostud ostetud, oli õues juba üsna pimedaks läinud ning pidasime targemaks kesklinna poole tagasi minna ja otsida koht, kus saab Wifi-sse, ainuke, mille meie leidsime oli MacDonald`s, seega istusime umbes 2 tundi seal ning lugesime mõlemad oma meilid üle ja tegime muid vajalikke ja mittevajalikke asju.
Seejärel kobisime oma hostelisse tagasi... ennem ostsime 4 õllet, kuna kohaliku alkoholi peab kah ju ära maitsma (õllede juurde me ei ole veel jõudnudki, olen kogu selle aja kirjutanud ja veidikene ka raamatut lugenud), igatahes nüüd ma lõpetan ja jään homset seiklusrikast päeva ootama.

10.dets

Ärkasin hommikul kell 10:30, sõbranna veel magas õndsat und, ehk isegi nägi unenägusid, ei tea, pole uurinud. Igatahes Linzy ärkas veidikene peale seda, kui hostelitädikene (ilus nimetus) meie ukse taha ilmus ja teatas, et peame tuba vahetama, põhjustest ma küll aru ei saanud, aga see ei olegi oluline, igatahes pidime kolima senisest toast, mis asus 5. korrusel, ülesse 7.korrusele. Mina läksin pärast hostelitädikese lahkumist duši (deem... ma ei tea, kuidas seda õigesti kirjutada) alla, kus ennast enne seiklusrikka päeva algust puhtaks küürisin. Tuppa naastes oli ka reisikaaslane ärganud ning otsustasime asjad kokku pakkida ning kolimisega algust teha, mis siis ikka, võtsime oma seitse asja,(kotti), keerasime ukse lukku ning teatasime hostelitädikesele, et me oleme nüüd valmis kolima (kell oli siis 11:45), hostelitädikene andis meile toa võtme ning kui maksta tahtsime, siis teatas, et maksaksime õhtul ning soovis meile edukat päeva.

Umbes kell 12:15 olime valmis oma teekonda Kiievis alustama, marssisime uhkelt välja ja tegime näo, nagu oleksime Kiievis juba sada aastat elanud, aga mõne aja pärast pidid meie egod kõvasti kannatama, kuna olime algselt plaaninud minna otsime supermarketit - Kiievis sees on muideks ainult 1 supermarket, mis oma nime väärib, nime ma sellel ei mäleta ning ülesse me seda kah ei leidnud. Nimelt avastasin, et sõbranna on tekkinud hetkeline orjenteerumishalvatus ning tänu sellele suutsime me minna valele poole ning olime jõudnud SOHO juurde. Kiievi SOHO ei ole mitte ööklubi, võibolla see öösel täidab ka ööklubi eesmärki, aga päevasel ajal on SOHO selline rohkem viksim söögikoht, kus käiakse ülikondade ja pidulike riietega. Astusime SOHO väravatest korraks ka sisse ning piilusime korraks ka uksevahelt sisse, lootuses, et ehk ka meile ”matsidele” seal midagi mõistlikku leidub, aga peale seda, kui olime näinud paari ülikondades klienti, siis analüüsisime oma riietust ja leidsime, et me parem otsime mõne mõistlikuma söögikoha.

Meie põhiideeks/eesmärgiks oli ikka veel leida supermarket, stiilis ”miks minna otse, kui saab ka ringiga”, ehk lähme aina edasi ning vaatame kuhu välja jõuame ja kui (nn.joppab), siis ehk jääb teepeale ka mõni suurem poekene, mida me armastame kutsuda supermarketiks. Astusime uhkel sammul tundmatusse ja kõndisime koguaeg mööda põhitänavat otse, et mitte ära eksida. Igatahes peale seda, kui olime veidikene kõndinud tuli Linzil ideele, et võiks metrooga üle jõe sõita ja vaadata, mis seal on... mis siis ikka mõtlesin endamisi ja tegin ettepaneku, et lähme jala järgmise metrooni (kuigi üks metroojaam oli sealsamas meie juures), aga mõne hetke pärast taipasin, et ma peaks endale kuuli pähe laskma ning lootma, et selle tulemusena kaoksid ka ajud, mida ma viimasel ajal olen väga agaralt ja väga valesti mõtlemisele kasutanud, kuna esiteks pidime me mitu kilomeetrit kõndima ja teiseks olid mu jalad juba nii väsinud, et kindlasti nad endamisi mõtlesid, miks nad ei sündinud tänavakaunistustena või miks nad ei võiks lauajalad olla, peaasi, et kõndima ei peaks. Kui olime umbes poolel teel metrooni, siis pidasin targemaks küsida reisikaaslaselt kaarti, et vaadata huvipärast, kuhu me välja oleme jõudnud... küsimise peale aga teatas tema uhkelt, et ei saa kaarti anda, kuna tal on ilgem põiekas (vabandan) ja see aeglustaks tema tempot. Ma siis soovitasin tal põiekas kuskile põõsa alla ära teha ning veidikene endast Kiievile jätta, alguses saatis ta mu pikalt, aga pärast seda, kui olin seda mõne aja pärast uuesti öelnud, leidis ta, et see on üsna asjalik idee ja kõmpis kuskile põõsaste vahele häda tegema. Samal ajal, kui tema põõsastes hädaldas, pildistasin mina läheduses seisvaid vanu busse või tegelikult oli see mingisugune väiksemat sorti bussiromula, igatahes busse seal oli, see kas nad ka sõitsid jäi kahjuks tõestamata.

Olime lõpuks lähenemas metroole ja märkasime ka M tähte. Jätke kõik meelde, seal, kus on mõni M täht on kohe kindlasti ka mõni metroo ja kui ei ole, siis olete te lihtsalt halvad otsijad.

Angeelika ja Linzy.