Angel
piltide arv: 1
aktiivsus: 0
Registreerus: 14.07.2007
Külastas: 26.04.2009
Postitusi: 763
|
 Postitatud: 2007-11-25 11:30:18
|
|
|
Toon v�lja �he juttustuse mis sobib siia kohe lausa valatult.
NB! Enne lugemist tehke oma meel korda kuna juttust on m�nedel raske aru saada mis sellega �elda tahatakse.
Tegelaste Nimed on v�ljam�eldud.
[color=red]Elu m�te. [/color]
I.
"Vaata, kas n�ed? No kuidas sa ei n�e! Vaata hoolikalt, n�ed sinna... Noh, ma ju �tlesin, et sa n�ed! Mina n�iteks ei n�e, iga p�ev vaatan ikka uuesti ja uuesti, aga ei n�e. Ilmselt ma ei tohigi n�ha, ma pole seda v�lja teeninud."
"Kuidas ei ole? Oled k�ll, sa oled selle mitmekordselt v�lja teeninud, ausalt!"
"�ra aja naerma! Ma pole oma elus mitte mitte midagi head teinud, vaid pannud inimesi kannatama, minu p�rast on nutetud ja karjutud. K�ik minu p�rast! Kuidas ma siis olen selle �ra teeninud, ah?"
"Mind sa aitasid... Tegid head. See kas ma nutsin v�i ei pole t�htis, samuti ka see, kas ma sain haiget v�i ei, sest l�ppude l�puks olen ma praegu elus t�nu sinule ja j��n igavesti sinu v�lglaseks. Iial ei saa ma tasuda sulle nende s�nade ja tegude eest. Just sinu p�rast ma sealt katuselt alla ronisingi. Ainult selle p�rast, et sina palusid, sa �tlesid, et ma elaks edasi sinu p�rast. Ja n��d r��gid sa, et sa p�hjustad vaid kannatusi? Sel juhul oleks ma h�panud..."
"Anna andeks..."
"Jah," noogutas Olle.
N�elal on ilmselt depressioon, m�tles Olle. Tegelikult oli see lausa naljakas, N�el oli alles neljateistk�mne aastane ja k�itus nii t�iskavanulikult. Isegi siis kui ta jonnis lapsikult oli ta nii t�iskasvanulik, et Ollele vahepeal tundus, et N�el on temast vanem. Ka v�limuselt paistis ta v�lja palju vanem, kui ta tegelikult oli. Olle hoidis N�ela v�ga, N�el oli talle nagu v�ike �de. Ta ei j�tnud N�ela kunagi �ksi, valvas t�drukut nagu lasteaia last. Kuigi N�el oli pidanud kunagi valvama just Ollet. Olle oli mitmetel kordadel teinud enestapukatseid, kuid t�druk oli tal aidanud olla tugev. Nad vajasid �ksteist, kuigi N�el ei arvas teisiti. Ta arvas, et on piisavalt iseseisev, et �ksi hakkama saada. Ei tea... T�iesti v�imalik. Eks kunagi ongi ta �ksi, m�tles Olle ja vaatas igaksjuhuks korraks N�ela poole, et olla kindel, et N�el rohkem alkoholi ei tarbi. Seda t�druk ei olnud teinud, �nneks. Mingid piirid oli see teismeline endale ikkagi seadnud.
P�rast pikka vaikust otsustas mees N�ela koju viia.
"Tule, l�hme n��d. Su ema juba kindlasti muretseb," s�nas ta diivanilt t�ustes.
"Ta ei muretse, meil on veel aega. Ausalt."
"Ei, ma viin su igaks juhuks veidi varem. V�ibolla j�uad veel n�ud �ra pesta, hoiad ema aega kokku"
"Aega ei saa kokku hoida, seda saab vaid kasutada."
Ja siis nad istusid, vahepeal laususid m�ne s�na ja kasutasid aega. �sna m�tetult, aga sellegipoolest kasutasid.
II.
J�rgmine avatud pudel ja v�lja pudistatud s�nad �Mul on k�rini!�. J�rgmine eb�nnestunud suitsiidi katse ja �Anna andeks�. Mitte midagi pole muutunud, j�lle torkab ta endale s�stla veeni. Suust v�ljub kege ohe ja juba ta ongi vajunud k�lmale asfaldile. Kui keegi ometi n�eks... N�ebki, kellegil hakkab vastik teda vaadates, keegi krimpsutab nina ja m�tleb, et ehk kougiks taskust v�lja oma mobiiltelefoni. Nii ta teeb, siis vajutab ta numbritele �ks, �ks ja siis p�rast sekundi pikkust m�ttem�lgutust viib ta oma s�rme numbrile kaks.
Enam ei ole, kellelt andeks paluda. Mitte kedagi ei huvita enam, nad on v�sinud sinust, Olle.
�Ei ole!� karjatab Olle.
�N��d on k�ik korras, ma ei j�ta sind enam �ksi.�
Palun ei, m�tleb Olle. Miks k�ll j�lle tema, miks k�ll peab just N�el praegu seda n�gema. Ta on veel liiga noor, et kannatada. Olle peaks teda just kaitsma k�ige selle kurja eest. Aga ei... See mees siin ei suuda. V�hemalt mitte praegu, mitte selles seisundis.
�Miks?�
�Sest ma armastan sind� vastab N�el ja teeb Ollele pai.
Tema naeratus, need s�ravad silmad ja �lgadel lamavad pulstunud juuksed... Kui �ldse on olemas keegi, keda saab nimetada ingliks on see just N�el. Kogu ebat�iuslikkus tema juures on nii t�iuslik.
Olle armastab samuti N�ela. Ei, �rge m�elge n�nda. Esiteks on neil vanusevahe kuusteist aastat ja teiseks pole iial v�imalik, et nende vahel saaks olla selline suhe. Nad on �de ja vend. Mitte mees ja naine.
�Kas su ema teab, kus sa oled?� k�sib Olle.
�Kas peaks?� vastab N�el talle samuti k�simusega.
Vist ei, pole ju t�htis. Riina teab Ollet ja teab ka seda, kui v�ga tema t�tar seda meest aidata p��ab. Tegelikult Riina ei salli Ollet, ta arvab, et ta t�tar ei hoolitse n�nda enda eest, kui ta pidevalt Olle j�rele vaatab. Aga see ei ole praegu t�htis.
Ei tea kas tasub k�sida, m�tleb N�el. Ta tahab Ollega r��kida, aga ei julge. �sja �eldud kolm s�na kajasid ikka veel ta peas. Iial polnud ta seda v�lja �elnud... Isegi kui ta oli proovinud polnud polnud ta kaugemale j�udnud kui s�nani �Ma...�. N�el ei teadnud, miks ta n��d oli suutnud lisada sinna l�ppu �...armastan sind!�. Olle paistis olevat rahuli, tal ei ole vist ei k�lma ega sooja, sellest, kas N�el armastab teda v�i ei. T�druku silmad l�hevad m�rjaks ja juba voolavadki pisarad.
��ra nuta! Ma ei tee seda enam!� �tleb Olle k�hku, n�hes, et N�el nutab.
�Miks sa seda mulle �tled? Sul on minust �ksk�ik! Sa ei armasta mind!�
�Armastan! See kui ma seda v�lja ei �tle, ei t�henda, et mul sinu vastu tundeid ei ole!�
Olle ajab end vanal diivanil istukile ja kallistab N�ela. M�lemad naeratavad, edasi l�heb k�ik parmini. Nad teavad seda.
V�ljas sorib pr�gis �ks kodutu. Temal ei ole N�ela, tema ei tee enesetapukatseid. Tema ei kallista. Ja ikka veel ta ei h�dalda. Ju siis olen ma vajalik n�nda, m�tleb kodutu ja v�tab k�tte veidi aega pr�gikastis seisnud pooliku hamburgeri ning ampsab seda isukalt.
III.
Tere Maailm, minu nimi on Peeter. Tere, Peeter, minu nimi on Maailm.
R�pased riided, mida sa l�hki kisud, nad on puhtad, sa oled puhas. Mida sina tegid? Mitte midagi ja ikka l�heb sul halvasti. Mul on kahju, et ma sind aidata ei saa, anna andeks.
Olle vaatab teda vastikusega.
Ma tean, et ma k�itun vahepeal halvasti, aga mina ei ole nii p�hja k�inud. Minul on kodu, inimene, kes mind armastab. Jumal t�natud!
Peeter on inimene, kuid kedagi ei huvita. Olete te kunagi m�elnud, et maailmas on inimesi, kellel pole mitte kedagi. Keegi ei taha neid inimesi teada, kedagi ei huvita, nad on �ksi oma madala enesehinnanguga ja s��distavad k�iges ennast. Nad lahkuvad siit ilmas, ilma et nad oleks kunagi saanud v�imalust t�estada, et nad on vajalikud... Ehk oleks ta osanud aidata? See sama m�tetu inimene oligi puhas geenius. Ta oleks lahendanud probleeme, teinud head, aga iialgi ei antud talle v�imalust. Keegi ei tea, kedagi ei huvita. Head aega!
�Miks ma olen selline? Miks ma teen nii? J�lle miks... Oh miks k�ll?�
Olle nutab trepil, viinapudel �hes k�es ja teises p�lema pandud suits. Ta teab, kes ta on, aga ta ei ole kunagi teinud midagi enda muutmiseks. Alati on N�el olnud see, kes aitab tal �le saada. H�bi, h�bi sulle, Olle!
Tirr-tirr! Hallo, ma-ma olen purjus... Aita mind! Palun, ma ei suuda enam, ma luban, et ma l�petan, ausalt. Kallis, �ra katkesta k�net, aita mind!
�Tule, pane oma k�si �le mu �la. Nii, n��d l�hme,�
�Ma ei tahtnud, N�el aus�na, ma kogemata!�
N�el hakkab nutma, temas tekib vastikus selle mehe vastu, kes praegu temale toetub. Ta j��b seisma, aitab Olle istuma ja istub ka ise maha.
�N��d me r��gime ja t�siselt. Olle, ma ei j�ua enam sind n�dalas neli korda koju aidata, sest sa ei p�si ise oma jalgadel, ma ei j�ua enam pidada sulle loenguid k�ige selle kohta, mida sa ei tohiks teha. Mul on k�rini vabandustest, ma ei taha enam. Ma armastan sind, aga sa oled v�sitav ja mina olen alles laps. Ja lapsed ei ole m�eldud alkohoolikute v��rutamiseks nende pahest. T�na on viimane kord, tea, et rohkem ma ei saa sind aidata, mul on ka endal elu ja mu elu ei ole sina, ma ei taha, et oleks. Anna andeks,� l�petab N�el jutu vabandamisega.
Olle teab, mis ta teeb.
N�el, enam sa ei pea minu p�rast muretsema, n��d on k�ik, enam ma ei t��ta sind... Ma ei t��ta enam kedagi, head aega maailm.
�Ma saan ise koju,� s�nab mees ja t�useb p�sti ning hakkab koperdades liikuma.
Ta langeb, tuul sasib ta juukseid. Kohe ma kukun, m�tleb Olle. K�ik. Maailm on n��d puhtam, mul ei ole seda kahju �elda. Olle, see oli k�ige targem tegu su elus, t�epoolest.
Ainult N�el nutab, Olle ikkagi oli tema elu. Ei, mitte tema elu, ma parandan ennast. Olle oli tema elu m�te.
IV.
Me ei tea kunagi, mis juhtuda v�ib. Me ei tea kunagi, millal on see viimane kallistus. Tegelikult oli teada, mida Olle teeb, kuid N�el eitas seda, ta �tles kindlalt �Ei!� ja ei tahtnud uskuda. Miks saada sellest �le? M�ttetu, pole p�hjust, pole vajadust. Aga miks peakski... Miks peab k�igel olema mingi m�te? Sa �rkad iga hommik kell kaheksa, uimerdad toas ringi, nagu tavaliselt, sa jood kohvi ja l�hed t��le. J�lle �ks v�sitav p�ev, j�lle ei ole �lemus sinuga rahul. J�lle, j�lle, j�lle, j�lle, j�lle... Mis m�ttega sa seda teed? Selleks et �ra elada, kas pole? Mida �ra elada, oma elu? Sul on elu ja sa elad seda isegi siis kui sa teed eimidagi ja m�tled eimillegile. Sa elad oma elu �ra igal juhul. K�ik me elame oma elu �ra, olgu ta l�hike v�i pikk, olgu ta t�is masendust ja kurbust v�i r��mu ja kilkeid, ikkagi me elame �ra...
�Tere, vabandage, ehk saaksite mulle anda viis krooni? Lihtsalt... Viis krooni?�
N�el vaatab teda vaikides.
Ka tema on p�hja k�inud... Olle oli ka, aga temal oli kodu. Kas sellel mehel on? Loodetavasti jah, aga egas mina tea. Kas tal on keegi? Ilmselt ei, kuid kas ma peaks... Kas ma julgeks? Ei, anna andeks, ma ei saa.
N�el v�tab taskust rahakoti, annab mehele viis krooni ja l�heb siis.
N��d olen ma targem, enam ma ei aita. Kes tahakski minu abi? Mind ei ole vaja, nagu ei olnud ka Ollet. Seda meest, kellele ma raha andsin, pole vaja, kuna mind pole vaja, pole ka mu ema vaja. Ei, need m�tted l�hevad varsti �ra, �sna varsti...
Peeter t�stab paberraha oma silme ette ja imetleb seda. N��d saan ma s��a, m�tleb ta. P�ris s��a! Ait�h, et aitasid, mis iganes su nimi ka poleks.
N��d me ootame, N�el ja mina. Rongi ootame ja t�itsa kahekesi. Ma ei tea, kuhu ta teel on, aga ma l�hen kaasa, ma tahan n�ha.
�Mis kell on?� k�sib ta minu k�est.
�Varsti saab �heksa, kaua enam ei pea ootama,� vastan mina.
�Ma ei tea, kas ma ikka tahan minna. Ma ei viitsi kuidagi...� �tleb ta mulle kergelt naeratades.
�Kui sa tahad, siis v�id sa minema minna. Kui sa soovid, v�in ma sinuga tulla,� s�nan mina.
N�el otsutab minna, me l�hmegi. Ta ema helistab talle ja k�sib, miks N�el ��sel kodus polnud, N�el r��gib, et ta praegu ei suuda, ta peab �le saama. Siis nad veel r��givad paar sekundit, kas N�elal on ikka sall kaelas ja kampsun seljas. Vaatan, on k�ll, ainult et m�tsi pole peas, aga seda pole vajagi.
Kus ma olen? Kes tema on? Mis toimub?
Ma n�en, kuidas N�ela painavad k�simused, ta on �les �rganud. Me istume katusel ja vaatame maailma. N�el aga on �rganud ja ma pean talle selgitama.
�Kes sa oled?� k�sib ta.
�Mina? Mina olen... Ma ei tea kes ma olen. Mind ei olegi,�
N��d ta n�eb, kedagi ei ole, ta on �ksi. Tal ei ole kedagi ja ei ole vajagi.
Enam ma ei m�tle, ma luban. Enam ei m�tle ma sinu peale, Olle, ma luban.
Seal, vaevalt nelja korruse k�rgusel maast n�eb maailma. Terve maailm on ta silme ees, kuid N�el ei l�he maailma, ta ainult vaatab. N��d ta siis n�eb seda, teisti, teises kohas, kuid ikkagi n�eb.
|
|
